2019

Magus ja mesilasterohke aasta jätkub ka 2019.

Mesilased. Meie mesilased on juba mitmendat aastat väga hästi talvitunud, nii oli ka seekord oli talv kadudeta. Tänu sellele, õnnestus mõned pered kevadel ära müüa. Loodan, et neil läheb uues kohas sama hästi kui meil Laastu talus.

Meie mesilaste esimene korje algab paju õitsemisega, mida on meil ikka väga ohtralt. Siis tulevad vaher, kreek, õunapuud, ploom ning veidi toomingat. Südantsoojendav on aeg, kui õitseb maja juures kasvav 100- aastane haab. Puu on suminat täis. Tekib tunne, nagu oleksid teraapiamajas. Seda tundmust tugevdab ka asjaolu, et me kasutame seda haaba oma asukoha ja omaduste pärast puuteraapias aastaringselt. Meie mesilaste toidulaua rikastamisega alustavad kevadlilledest lumikellukesed, krookused, paiseleht, nartsissid, nurmenukud, vereurmarohi, piimanõges ning võilill. Võilille oli sellel aastal eriti palju: kuhu silm ka ei ulatunud, igal pool oli lõputu kollane lilleväli. Mesilastele ja mesinikule ainult rõõmuks.

Esimese mee vurritasime 16.juunil enne Arkna laata. Tundub, et selle aasta kevadine mesi oli võilille ülekaaluga, värvilt jäi mõnusalt kollaseks.

Jaanipäeval hakkas õitsema jasmiin, kohe -kohe  alustas enelas, siis põdrakanep, iisop ning metsvaarikas. Igapäevased nähtused oli iminõges, naat, kurgirohi, keerispea, pune, ohakad ja takjas. Rabataimede õitsemist ei jõudnud jälgida, sest mesinikul on suvel kiire aeg.

Emadekasvatus. Seni olen igal aastal veidi emasid ja uusi peresid juurde teinud kuid mõtlesin, et võiks katsetada veidi tõsisemalt. Aprillis avanes väga hea võimalus osaleda Olustveres emadekasvatuse koolitusel. Teooria sai tugev, kuid oma mesilaspraktikasse sellel aastal rakendada ei jõudnud: jäin liiga suve lõppu ning vaba aeg sai ka otsa. Katsetan järgmisel aastal.

Mesi. See, et Laastu talu mesi on väga hinnatud ja hea, teame ning tunnetame juba ammu klientide tagasiside kaudu. Kinnituse sellele andis asjaolu, et selle aasta alguses tunnustati meie mesi ja meesegud  Põhja- Eesti kohaliku toidu märgise vääriliseks. Tore teada, et liigume õiges suunas.

Laadad. Kui eelmisel aastal kutsusime inimesi enda juurde Laastu tallu külla, siis sellel aastal otsustasime minna hoopis ise inimeste juurde ning osaleda laatadel, et teha ennast veegi nähtavamaks. Osalesime Arkna laadal, Vanamõisa käsitöölaadal, Jäneda sügislaadal ning tegime müügipäevi Kose OTT-is ja Jõelähtmes Rebala taluturul. 

Mesilaste elu koos vaatlustaruga käisime tutvustamas Kose -Uuemõisa Lastead- Koolis. Tagasiside oli väga positiivne.

Kommid. Sügisel, kui mesilased on talvituma pandud, jääb mesinikul aega rohkem tubaseid töid teha. Siis saab varem planeeritud asju teoks teha: nii juhtus meekommidega. Mõtlesin, et katsetan siin rahulikult terve talv ning tulen kevadel välja uue tootega, aga soov osaleda Kose maitse 2019 konkursil tingis kiirema tempo. Väga vahva aeg – tootearendusse oli kaasatud kogu minu töökoha koolipere, õpilased kaasa arvatud. Tulemuseks tuli ühe toote asemel kaks: marmelaad ja kummikomm. Marmelaad tunnustati "Kose maitsed 2019" konkursil magusa kategoorias keskmise lusika vääriliseks.

Selline tore ja tegus mesinduse  aasta oli 2019.